Õppejõu väljakutse 2- probleemid, mis vajavad innovatiivseid lahendusi

Tere tulemast tagasi. Nüüd on selline sissejuhatav osa meie blogis lõppu jõudnud ja ongi aeg alustada esimese osaga. Kõigepealt selgitaks ära, mis on see esimene ülesanne, mis meile anti (pilt on sulle vihjeks).

Foto: Greete Vint

Mida me siis tegema pidime? 

Kõigepealt tuli teha intervjuu mõne ettevõtte esindajaga ning läbi tema vastuste tuli leida probleeme, millele oleks vaja lahendusi leida. Siin tulebki mängu see meie innovatsiooni osa. Meie ülesanne oligi leida teemad, mis vajaksid innovatiivseid lahendusi. Meie aga läksime natuke loomingulisemat teed pidi, kui nii öelda saab, ja valisime oma sihiks avaliku sektori. Järgmiseks saadki lugeda, mida me selle käigus teada saime. 

Mida me teada saime?

Nagu me juba eelnevalt mainisime, otsustasime enda grupiga kaevuda avaliku sektori, täpsemalt ühe konkreetse vallavalitsuse argitöösse ja muredesse. Kuna me ise oleme juba seotud väga erinevate elukohtade ja valdadega - kes rohkem, kes vähem - ja teemad puudutavad meid kõiki, siis oli otsuse tegemine loogiline valik, sest soovisime leida uusi reaalseid variante valla töö parandamiseks ning usume, et ka seal on palju võimalusi innovatiivsete lahenduste pakkumiseks. Valdade nimed jätame anonüümseks, sest intervjueeritavad seda palusid.

Üpris hea ülevaate saime ühest Harjumaa vallast (nimetame seda Vald A-ks), kus õnnestus intervjueerida kohaliku volikogu liiget. Kuna eelmise aasta sügisel olid ka kohalikud valimised, siis kõik organid on praegu väga toimekad, motiveeritud ja heas hoos. Igat valda juhib selgelt vallavalitsus ja vallavanem, kuid volikogu on lisaks neile üks väga oluline organ, kes võtab vastu otsuseid ja vastutab samuti selle eest, mis vallas toimib. Vestlusvormis läbi viidud intervjuu käigus saime teada peamiselt kaks teemat, mis on selles vallas teravad ja mida saaks selgelt parendada:
1.     Olulise info jagamine elanikega – kuidas seda teha efektiivselt ja selliselt, et kõigi inimeste infoväli oleks nii hea kui halva informatsiooni puhul ühesugune ja piisav? Ehk kuidas luua olukord, kus suhtlus vallavalitsuse ja valla elanike vahel oleks läbipaistev.
2.     Kuidas kaasata elanikke avalike teemade, problemaatiliste küsimuste arutellu, protsessidesse? Ehk kuidas saavutada seda, et valla elanikud ei tunneks, et otsuseid tehakse kuskil kõrgemal ära ilma inimeste arvamust arvesse võtmata.

Eelnevalt välja toodud teemade kinnituseks leidsime ka antud vallavalitsuse Facebooki konto ühe postituse alt kommentaari, kus inimene heitis ette, et naabervaldade volikogu istungeid on võimalik internetist jälgida, kuid selle konkreetse valla omasid mitte. Samuti heideti ette, et istungite protokollid on lakoonilised ega pole avalikult kergesti leitavad. Ühes teises postituses toodi probleemina välja ka suur lasteaiakohtade puudus ning see, et kuigi tegemist on üpris suure vallaga, ei ole vallas oma spordikeskust ega ujulat.

Teine vald (nimetame seda vald B-ks), millega esimest võrdlesime, on veidi suurem ja iseseisvam. Seal peavad kohalikud kõige suuremaks probleemiks eelkõige praamihindade kallinemist.

Ka antud vallas toimusid peale KOV-i valimisi muudatused. Tuli uus linnapea ning volikogu sai kergelt uue näo. Peale lühikest jutuajamist ühe vallavolikogu liikmega saime teada, et vallas on asjad enam-vähem ilusasti liikumas, kuid kõigile teeb muret majandus-ja taristuministri Taavi Aasa otsus tõsta parvlaevade piletihindu. Muret valmistab see sellepärast, et otsuses puudub igasugune loogika ning hinnatõus mõjutab väga suurel määral valla elu, turismi jne. Kui tulla väiksemate probleemide juurde, siis paar nädalat tagasi tehti kohalikus ajalehes artikkel, kus kutsuti vallaelanikke valideerima oma bussireise, et oleks võimalus analüüsida tulemusi. Kuigi suurem osa bussiga sõitjatest on olnud tublid, siis probleemiks on saanud kooliõpilased, kes oma sõitusid ei valideeri. 

Kui valla Facebooki lehel ringi vaadata, siis üldiselt inimesed on tõesti rahumeelsed ja eriti palju negatiivseid kommentaare postituste all ei leia. Pigem on sealt võimalik leida arendus- ja parandusettepanekuid. Näiteks bussipileti valideerimise osas uuriti, et miks ei saa kasutada ISIC kaarte või üldiselt tavalisi pangakaarte valideerimisel, sest tavaliselt on bussikaart kodus, aga pangakaart alati kaasas. Võrdluseks toodi näiteid teistest valdadest ja linnadest.

Kuigi pisiprobleeme on ikka, siis hetkel ollakse üpriski rahul asjadega. Kui rääkida natukene positiivsetest asjadest, siis vald on tulevaks aastaks tegemas plaane, et vabariigi aastapäeva vastuvõtt asendatakse teatrietendusega, millest saaksid osa võtta kõik vallaelanikud. Idee on olnud pikalt üleval, kuid seda pole realiseeritud siiani, aga nüüd on see teema toodud suurelt päevakorda. 

Nüüd oled kursis infoga, mis me oma vestluste käigus teada saime. Kokkuvõtteks tegime ka mõttekaardi, et võtta kogu saadud info lihtsalt kokku.

Millised oleks sinu innovatiivsed lahendused meie leitud probleemidele just nendes valdades ja ehk leiad ka sina oma koduvallast sarnaseid probleeme, mis vajaksid sinu loovust? Ootame sinu kommentaare ;)

Ja ongi kõik esimese ülesandega. Järgmine nädal jätkame juba uue väljakutsega. Jää meiega!